Ärkan selle peale, et Yahaya sosistab telgi ukse taga: "Eret, let's go!". See tähendas seda, et kell oli kohe 6 saamas ja aeg oli hommikujooksule minna. Kuda siis veel oma sünnipäeva hommikut aafrikas alustada kui mitte ühe mõnusa sörgiga.
Yahaya alustas suht kiire tempoga ja mõtlesin omaette, et huvitav kui kaua ma nii vastu pean. Aga seda tempot tal kauaks ei jagunud ning varsti sain ma joosta nii selg ees kui teha sääre- ja põlvetõste jooksu, sest see mees oli omadega küpse ja tempo oli olematu. Samas suutsis ta selle 5,5km ilma kõndimata vastu pidada, aga fakt sai kinnitust - jutumees on ta kõva, aga teod kõrval veidi kahvatuvad.
Peale jooksu kiire dush, siis hommikusöök ning väike interneti paus, sel ajal kui murid me laagrit kokku pakkisid. Internet on siin ikka maru aeglane, aga noh, siiski parem kui mitte midagi.
Ca 9 asusime teele. Sihtkohaks Bushman's Camp Lake Eyasi ääres. Sõit sinna võttis plaanitust märksa vähem aega. Kohale jõudsime juba enne lõunat. Mul oli kõht aga juba tühjaks läinud, seega leidsin kotist ühe kuiviku ning närisin seda ja rüüpasin vett peale. Milleks sünnipäeval tort ja shampus kui sul on kuivikud ja vesi :D
Meie camp asub ikka konkreetselt pärapõrgus. Kui me arvasime et tee Serengetist Ngorongorosse oli jube tolmav, siis siinsed teed olid veel 3x hullemad. Eilne luksus sai otsa ja nüüd oleme keset metsa, või siis õigemini põõsaid ja naudime looduslapse elu. Kuna teha polnud midagi, siis vedasime oma madratsid päikese kätte ja pikutasime niisama kuni oli aeg lõunat süüa. Ja peale lõunat loomulikult jätkasime oma rasket tegevust :D Mingi hetk saabus me laagrisse ka giid, kes pidi meid Eyasi järve äärde tuurile viima. Eyasi järv on tuntud selle poolest, et siin peatuvad sajad flamingod. Well, täna polnud siin ühtegi. Samas järv ja sealne piirkond oli väga ilus. Jalutasime seal ca 2h ja mängisime "jalgpalli" mingite ümmarguste viljadega mis palmi otsas kasvavad.
Tagasi camp'i jõudes käisime kohe pesus ära, sest olemine oli suht tolmune ning lisaks oli laagrisse veel teisi gruppe tulnud, seega hiljem oli oht järjekordade tekkeks. Kui ma oma kohvitassi taga ootasin, et Yahaya hakkaks õhtusööki tegema, teatas Marit, et me lähme hoopis välja. Välja? Kuhu? Selge, neil oli mingi kuri plaan seoses mu sünnipäevaga.
Kell 19 paluti autosse istuda ja asusime teele - mina endiselt ei teadnud kuhu. Jõudsime ühte teise laagrisse, mis oli rohkem lodge'i moodi. Sealses restoranis oli meile broneeritus laud - ilus, armas, hubane. Toit oli ka väga maitsev. Kui aeg oli magustoidu söömiseks, siis palus kelner mul temaga kaasa minna. Järgnesin. Läksime restoranist välja ning mind pandi ukse taha istuma ja kästi silmad kinni panna. Tegin nagu kästud. Natukese aja pärast tuldi tagasi. Pidin tõusma ning mulle pandi mingi asi selga. Seejärel võeti käest kinni ja viidi kuhugi, aga mitte tagasi restorani. Silmad pidin koguaeg kinni hoidma. Kui sinna kuskile kohale jõudsime, siis hakati mulle laulma siinset tuntuimat laulu turistide seas "Jambo bwana" ja ühtlasi talutati käest kinni restorani. Seal tegin silmad lahti (kuigi ei lubatud veel) ja nägin et väike armee murisid oli rivis ja hoidsid käes mulle spetsiaalselt tehtud torti, millel ilusti küünlad peal. Ega nad väga euroopa kommetest midagi teadnud, seega pidin neid õpetama, et küünlad peavad põlema panema nemad ja et shampuse peavad avama ka nemad :D Kõike siis ka nii tehti nagu, aga seda ei tahetud kuulda võtta, et mind ei ole vaja shampusega üle kallata. Aga ma sain jooksu ja enamus shampust jõudis siiski pokaalidesse. Oli fun! Aitäh Marit, sest vaevalt et murid selle planeerisid.
Veidike svipsis olemisega jõudsime kõik ilusti oma camp'i tagasi ja uni tuli ka päris magus. Metsas on tore :)
Ja aitäh kõikidele õnnitlejatele ja erilised tervitused kõige esimesele õnne soovijale ;) KallidMusidPaid :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar