laupäev, 19. juuli 2014

Ronimine Kilimanjarole hakkaski pihta (P28)

Täna oli äratus kell 7. Voodist ajasime ennast püsti kiirelt, sest viimased asjad tuli veel kokku panna. Seejärel korralik hommikusöök, sest mäel kulub palju energiat ja siis check-out. Valmis pidime olema kella 8ks, sest selleks ajaks pidi meile auto järgi tulema, et meid meie stardipaika transportida.

Kui ka 8:30 polnud keegi veel meile järgi tulnud, siis hakkas kerge mure tekkima, kuid õnneks 8:40 ilmus meie giid, Caspar, välja ning sõit võis alata. Sõit Machame Gate'i, mis oli meie ronimise alguspunkt, kestis ca tunni. Selleks ajaks oli temperatuur langenud 19'lt 13'le ja väljas sadas vihma. Esimese asjana läksime riideid vahetama, sest lühikeste pükste ning maika väel oleks me ilmselgelt ära külmunud. Vihm tegi ka murelikuks, sest märgade riietega kaugele ei jõua, aga meie ju tahame ikka tippu välja jõuda.

Väravas oli veel tükk aega ootamist, sest porterid pidid teele asuma enne meid ja meie pidime veel camel bag'd veega täitma ja seljakotti mahutama ning lõunasöögi ka kaasa pakkima. Lisaks tuli veel ennast väravas registreerida. Ühesõnaga sahmerdamist ja ootamist jagus, aga lõpuks saime teele. Ees ootas 5-6h matkamist ja tõusumeetreid 1300.

Mäkke ronimiseks anti meile kaasa õpetussõnad, et liikuda tuleb nii aeglaselt, et jääks tunne, nagu sa tegelikult ei taha sinna üldse minna. "The soldiers of the mountain" ehk porterid liikusid oma suurte koormatega märksa kiirema sammuga kui nö tavalised ronijad. Möödudes meist teretati alati viisakalt ning tuletati meelde "twende polepole", mis kohalikus keeles tähendab, et lähme hästi aeglaselt.

Märkamatult hakkas ka vihm järgi jääma ning hakkas lausa palav, seega üks kiht sai seljast vähemaks võetud ja kotti pakitud. Kuna vett kästi juua 4-5liitrit, siis oli veepudel käes ja koguaeg vaikselt luristasin sealt. Veepuudust meil ilmselgelt ei tekkinud, sest igas kohas kus oli wc, oli meil vaja ka seda kasutada :D

Poolele maale jõudsime veidi enam kui 2h'ga ja seal oli aeg keha kinnitada. Sõin suures hirmus absoluutselt kõik ära, mis kokk oli meile kaasa pannud. Njom :D ja teekond jätkus. Nüüd läks tõusunurk juba veidi järsemaks, seega võtsime tempo veel aeglasemaks. Polepole! Kuna kogu tänase matka ajaliseks kestuseks oli ennustatud 5-6h, siis eeldasime, et teine pool on raskem ja võtab kauem aega ja eks kõrgus hakkab ka juba rohkem rolli mängima. Oligi raskem, aga distantsilt lühem. Kõrgus andis ka juba märku - sõrmed ja käed olid paiste läinud. Peagi sai vihmamets läbi, mis tähendas, et olime jõudnud 3000m peale, seega polnud me enam oma esimesest laagrist kaugel.

Peale 4h ning 40minutit ja 10,31km läbimist ning 17500 sammu olimegi jõudnud 1800m kõrguselt 3100m peale - oma esimesse laagrisse, mil nimeks Machame Hut. Pidime ennast registreerima, et märku anda, et oleme kohale jõudnud. Muideks, olime täna esimesed turistid kes üles jõudsid (mitte, et see meil eesmärk oleks olnud).

Sel ajal kui murid laagrit püsti panid pikutasime meie telgis ja puhkasime. Kauaks seda lõbu ei olnud, sest paluti teed jooma. Ja kui me oma tee ja küpsistega lõpetasime, siis oli juba aeg õhtusööki süüa. Portsjonid on siin jälle hiiglaslikud ning Caspar on natuke murelik, et me pool toidust järgi jätame. Aga veensime teda, et me tegelikult sööme ikkagi 2x rohkem kui tavaliselt. Peale õhtusööki oli aeg tervisekontrolliks. Kõik näidud olid väga head ning Caspar oli meiega rahul ja ütles, et on veendunud, et me jõuame tippu. Aga noh, seda on veel vara öelda. Eks järgmised päevad näitavad, kuda me kõrgusega kohaneme. Peale tervisekontrolli briifing homseks ning küsimuste-vastuste ring ja siis tuttu.

Esimene päev - TEHTUD! :)

Kommentaare ei ole: