Puhkusel olles pole mingi probleem hommikul vara voodist püsti saada, sest on ju mida oodata. 7:40 äratus ning 8:00 ilusti reception's, et kohtuda giidiga, kes meid SaaNane National Park'i juhatab.
Meie lunch-box'ga oli mingi probleem, seega tekkis veidi aega, et süüa kiire hommiksöök ning mul õnnestus ka oma hommikune kofeiini doos kätte saada. SaaNaane pargi peakorter asus meie hotellist vaid ca 100m kaugusel. Jalutasime giidi juhendamisel sinna, ajasime paberimajanduse korda ning võisimegi parki minna.
SaaNane National park asub saarel Victoria järves. Tegemist on ühtlasi ka Tansaania väikseima rahuvuspargiga. Parki saab ilmselgelt vaid paadiga lähenedes. Paadisõit võttis aega vaid ca 10min ja kohal me olimegi. Lisaks giidile, kes meile hotelli vastu oli tulnud, anti meile kaasa ka veel pargi enda giid. Miks see esimene giid vajalik oli, seda ma väga ei teagi, sest pargis juhatas vägesid see pargi poolt kaasa antud giid. Park ise on armas ja omamoodi. Suurtest loomadest kohtab seal vaid impaalasid ning sebrasid. Lisaks on seal meeletult palju sisalikke, aga põhiliselt elutsevad saarel erinevad linnuliigid - erinevad kotkalised ning muud sulelised (linde ma väga kahjuks ei tunne, seega ei hakka mitte üritamagi kohatud liike siia kirja panna).
Algselt taheti meil lubada ringi liikuda vaid mööda sillutatud rada, sest nagu meile kombeks olid meil jalavarjudeks vaid plätud. Suutsime siiski giidi veenda, et plätudes mööda kive ronida ei ole meie jaoks probleem ja nii saimegi põnevamale rajale. Turnimist jagus, aga ei midagi ületamatut. Tee viis meid saare tippu, kust avanes päris kena vaade. Seejärel suundusime ühe suure-suure kivi otsa, kus oli kind-of kohustuslik teha hüppefoto. Tegime ära! Kuna kiiret polnud kuskile, siis pikutasime seal kivil veel mõnda aega. Rääkisime juttu, lasime päikesel endale pai teha ning kuulasime lainete loksumist. Nagu päris puhkus kohe.
Järgmiseks näidati meile saare erinevaid pikniku kohti, millest esimesele oli antud nimi "Will you marry me?". Nimi tulenes sellest, et tegemist oli suhteliselt üksildase ja eraldatud kohakesega kaljunuki ääres ja sealt avanes imeline vaade. Ja nagu ma aru sain, siis olevat seal nii mõnigi ettepanek tehtud. Jaa, romantika. Well, see peab veel natuke ootama :p Järgmistel pikniku kohtadel nimesid polnud, aga toredad olid nad sellegipoolest. Viimases otsustasime ka oma lõunat nautida ja peale seda lasime ennast tagasi mandrile transportida.
Väljas oli juba parajalt kuumaks läinud, seega bassein kõlas piisavalt ahvatlevalt. Jaaa, vesi oli hea, aga jube külm.. Kananahk tuli ihule. Ma julgeks pakkuda, et ookean on hetkel küll soem kui selle basseini vesi. Samas, jahutamiseks oli see ideaalne. Sulps sisse, 2 otsa ujutud ja välja - polnud palju vaja. Kuna saarel ringi uitamisega olime endal õlad juba mõnusalt punaseks saanud, siis kreemitasime end päikesekreemiga sisse ning jätkasime päikese nautimisega. Bassu ääres oli nii hea ja mugav, et sinna me ülejäänud õhtuks lebosse jäimegi. Enamuse ajast veetsime siiski varjus, aga sellest hoolimata oleme kergelt punanahad. Vahepeal käidi meid ka pediküüri kutsumas, seega nüüd näevad varbad jälle ilusad välja. Ei väsi kordamast, et elu on nagu lill :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar