Kell on 6:30. Voodist välja, pakkisime ennast soojalt riidesse ning astusime uksest välja, et 7:00 oma hommikuse game drive'ga alustada. Ilmselgelt oleks pidand enne riietumist nina uksest välja pistma, sest väljas oli ikka väga soe. Talvejope tuli kohe seljast ära võtta ning käised võis ka üles käärida. Tuuline oli, aga see oli ikka väga väga soe tuul :)
Oh neid siinseid teid - nii hulle ei ole ma kuskil mujal pargis veel näinud. Suhtkoht terve sisikond saab segi raputatud. Olime vaevalt mõned minutid sõita saanud, kui jõudsime tee blokeeringuni. Sebrad seisid meil tee peal ees ja ega nad seda nägu polnud, et nad kavatseks sealt kõrvale astuda. Lõpuks saime nad siiski teelt minema ja meie teekond võis jätkuda. Järgmisena ootas meid tee serval suur isane kaelkirjak, aga tema vist meid nähes väga ei rõõmustanud, sest võttis saba selga ja kappas metsa poole minema. Seejärel oli meil au kohtuda aafrika suurima antiloobilisega (nime kahjuks ei mäleta) ja peale seda sattusid silmapiirile igasugused kabjalised (impalad, nialad, wildbeast'd, waterbuck'd), jaanalinnud ning pärdikud.
Enne lõvide alale sisenemist saime korra jalgu sirutada ning hommikukohvi juua. Ning jah, siin pargis on lõvid eraldatud muudest loomadest. Üleüldse on Inkwenkwesi Private Game Reserve veidike teistlaadi kui kõik muud pargid, kus me siiani käinud oleme. Nagu juba mainitud, siis lõvid on teistest eraldatud. See tähendab ka seda, et nad ise ei saa jahti pidada ja inimesed toidavad neid. Lisaks kontrollitakse loomade arvu. Näiteks neil on hetkel liiga palju isaseid waterbuck'e, seega otsivad hetkel parki, kuhu neid müüa. Loomad nagu elavad vabalt, aga samas nagu päris ei ela ka. Park ise on ka suhteliselt väike (võrreldes nendega kus me käinud oleme) ning loomi on küllaltki vähe. Kusjuures loomi oleme LAVi erinevates parkides üldse palju vahem näinud kui eelmisel aastal Tansaanias.
Lõvide alale tuli siseneda läbi kahe värava. Oma otsinguid alustasime nö söötmisalalt. Seal neid ei olnud, aga oi oi kui palju skelette seal oli ning paar haisvat roiskunud korjust. Tiirutasime mitu korda risti ja põiki selle "puuri" läbi, aga no lõvisid me ei leidnud. Raudselt naersid nad kuskil põõsas meie üle, aga ju siis ei tahtnud nad sel korral end meile näidata. Lahkusime nende alalt ja lugesime selle game drive'i lõppenuks ning läksime hommikust sööma. Kui see ka tehtud, siis oli meil veidi aega, et natuke puhata ja riided vahetada, sest 10:30 tuli startida elephant interaction'le.
Meile toodi näha 2 elevanti, kellede toel räägiti meile elevantidest ning nende kehaehitusest jms. Kuigi üht-koma-teist teadsime juba varasemast, siis oli ka päris palju uut infot. Saime elevante sööta ning neid katsuda ja uudistada. Lisaks saime testida, kas intervjuu elevandiga õnnestub või mitte (kas ta kuulab korraldust, mis me anname) - õnnestus! :) Kui tegevus elevantidega läbi sai, siis oli aeg puhata. Kuna väljas oli ilus sinine taevas ning meeletu kuumus, siis kasutasin võimalust ning laotasin teki rõdule, et päikest ka oma nabale näidata. Marit järgis mu eeskuju ja tegi sama. Varsti ma ehk polegi enam kahvanägu ;)
14:00 lõunasöök. Eelroaks teod. Ei aitäh. Selle asemel toodi mulle seened spinati ja juustuga. Ei aitäh. Pearooga sai õnneks ise valida ja see maitses hästi ning magustoiduks olnud jäätis oli nagu kirss tordil. Kui kõhud täis, siis oli aeg asuda uuele game drive'le. Kuna väljas oli ikka väga palav (+31) ja lisaks vee tuuline, siis peale mõnede antiloobiliste meil kedagi eriti ei õnnestunudki näha. Lõvidega oli plaanis teha uus katse, aga selleks ootasime, et läheks veidike jahedamaks. Vahepeal olime välja uurinud, et neil on pargis 11 lõvi, kelledest 7 on kustikad (4 1,5 aastast ning 3 6 kuust). Olles selle info saanud, siis vaikselt lootsin, et nad meile sel korral ennast näole annaks, sest lõvikutsikaid ei ole ma varem veel kuskil näinud.
Peale mõningast ringi sõitmist nägimegi lõvi. Tegemist oli ühe 1,5 aastase kustikaga. Meie auto pargiti temast vaid mõne meetri kaugusele, seega suht hirmus oli, aga samas juht oli ise muretu, seega ma väga ei pabistanud. Samal ajal oli pargis veel 1 auto ja see seisis meist tsipake eemal, seega tegime järelduse, et ülejäänud lõvid on seal. Nii oligi. Ja muideks, tegemist ei olnud mitte lihtsalt lõvide, vaid pooled neist olid valged lõvid. Tee mis tahad aga nii nunnumeeter kui ka wow efekt olid suhteliselt maksimumis. Kutsikad olid uudishimulikud ja tulid autole vaikselt lähemale. Ebareaalne!!! Meie autojuht arvas, et me pole veel piisavalt lähedal ja sõitis veel lähemale. Kogemata lõikas ta tee emalõvi ja kustikate vahel ära, kuid avastas seda koheselt ja pani tagurpidi käigu sisse. Ega ei oleks väga tahtnud jah, et emalõvi me peale kurjaks saaks, sest olime ju ikkagi lahtises jeep-is ning elu on mulle hetkel väga armas.
Vaatasime neid tegelasi ja ei suutnud uskuda, et me nende keskel olime. Ja siis kuulsime urinat. Muretsemiseks polnud põhjust, sest saime teada, et kõlavad häälitsused tulevad hoopis sellest, et põõsa taga tegelevad lõvid paaritumisrituaaliga. Kuna pargis on vaid 1 täisealine isaslõvi, siis tähendas, et just tema on seal põõsas ja autojuht otsustas meile teda näidata. Ja seal ta oli - uhke isane koos oma lioness'ga ja minust vaid ca 2m kaugusel. Tegin kiirelt paar pilti ära ja lootsin, et sõidame ruttu eemale. Seda ei juhtunud. Samas polnud sel võimsal isasel meist sooja ega külma, sest lioness pälvis kogu tema tähelepanu. Veidi eemal olid kustikad otsustanud õhtusööki nautima hakata, milleks oli eilne sebra. Sõitsime lähemale, kuid see kuidas see haises oli kohutav, seega eemaldusime veidi. Üks 1,5 aastane kustikas, kelle meie juht oli ristinud üleannetuks (naughty), arvas et ta soovib meid lähemalt vaadata ning tuli sirgjoonelt otse minu suunas. Seisis auto kõrval ja vahtis meid. Heal juhul eraldas meid meeter. Minu suureks rõõmuks ei otsustanud ta autosse hüpata, vaid liikus auto ette. Korra tundus, et ta soovib kapotile hüpata, aga õnneks ei teinud ta ka seda, vaid jalutas veidi eemale ja viskas siruli. Aga peab tunnistama, et võttis ikka seest kõhedaks küll ja korra tardusin lausa paigale.
Vaikselt hakkas juba hämarduma, mis tähendas et tuli hakata kodu poole liikuma ning lugesime game drive'i lõppenuks. Koduteel poseerisid meile veel kaelkirjakud, sebrad ning erinevad antiloobilised - tundub et kuumuse taandudes oli loomariik taas elavaks muutunud :)
Enne õhtusööki veel kerge puhkus, sest ega 4-käiguline õhtusöök nalja asi pole. Eelroaks oli kala, aga kuna seda ma ei söö, siis pakuti alternatiiviks seeni, aga neid ma ka ei söö, seega sain eelroast keelduda täielikult. Kahe järgneva käiguga sain hakkama, kuid magustoidust taaskord loobusin. Nüüd ei muud kui jalad seinale ja pea padjale ning tuttu. Ees ootab viimane öö LAV-s.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar